Seitse valet Tallinna Vee kohta 16.07.2011 377,9 miljoni kroonise ärikasumiga Tallinna Vesi on hapukurgihooajal alustanud aktiivset PR-kampaaniat ning püüab tarbijat eksitades kinni hoida ebaseaduslikust rahavoost, mis tuleb kõigi pealinlaste rahakotist. Jätkuks paar aastat tagasi Eesti Ekspressis avaldatud artikli “Seitse valet Tallinna Vee kohta” on Omanike Keskliit valinud omakorda välja veemonopoli 7 valet ja müüti. I vale — monopolide ohjeldamise seadusega kehtestatud piirangud liigkõrgete kasumite teenimisele rikuvad veehiiu erastamislepingut   Vale! Tegelikult sätestas juba enne 2001 aastal toimunud erastamist Konkurentsiseadus monopolidele piirangud liigkõrge kasumi teenimisel. 1. novembril 2010 jõustunud monopolide ohjeldamise seadus on rakendusliku iseloomuga, andes järelvalve institutsioonile ehk Konkurentsiametile tõhusamad meetmed kontrollimaks turgu valitsevaid ettevõtteid. II vale — Tallinna Vee ärikasum on kooskõlas Euroopa Liidu standartidega Vale! Konkurentsiameti analüüs tuvastas, et Tallinna Vee kasum on märgatavalt suurem kui ülejäänud Euroopa. Näiteks on ärikasum 2,5 korda kõrgem, kui veehiiu enda suuraktsionäril United Utilitiesel koduturul (Suurbritannias). III vale — Konkurentsiameti poolt kasutatava metoodika alusel läbi viidud analüüs, mis näitab AS Tallinna Vee seaduse rikkumist, on “kallutatud”, “ei vasta tõele“või “võtab aluseks valed põhimõtted” Vale! Konkurentsiamet on sõltumatu järelvalveorgan, kes lähtub kehtestatud õigusaktidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest. Näitlikustades — Tallinna Vee ründav taktika Konkurentsiameti suunas on sama, mis süüdistada kohust selles, et otsuse tegemiseks on kasutatud küll kehtivaid, kuid “valesid” õigusakte. IV vale — põhjendatud tulukust võib iga monopol arvutada endale sobival viisil valitud lähteandmetest Vale! Tallinna Vesi on esitanud mitmeid arvutusi, millega väidab, et tema põhjendatud tulukus jääb normi piiresse, kasutades selleks endale sobilikku metoodikat, valemit. Erinevatel aegadel on sellekohased põhjendused olnud erinevate absurdsuse astmetega. Näiteks: Tallinna Vee loogika kohaselt peaks täna börsil ostetava aktsia hinna pealt teenima iga aasta 8% tulu hoolimata sellest mis oli aktsia alghind. Sellise loogika kohaselt polegi võimalik raha kaotada, sest tarbija peab kasumi igaljuhul kinni maksma Tegelikult on põhjendatud tulukuse määra arvutamise metoodika õigusaktidega spetsiifiliselt sätestatud. Põhjendatud tulukuse määr leitakse ärikasum/varad x 100%. NB! Veemonopolide põhjendatud tulukused on Euroopas üldiselt 6-7%, Tallinna Vee puhul on see 18%. V vale — Tallinna Vesi on valmis tõestama, et ta kasumimarginaalid jäävad seadusega lubatud normide piiresse Vale! Eesti Omanike Keskliidu liige Silja Lepp esitas Harju Maakohtusse hagi tuvastamaks, kas vee- ja heitvee tariifid on kooskõlas seadusega. Tallinna Vesi keeldus hindu sisuliselt põhjendamast ning omapoolset analüüsi esitamast, tuginedes seisukohale, et ainult Tallinn linn vastutab kehtestatud hindade eest. VI vale — Monopolide ohjeldamise seadus ei kaitse tegelikult tarbijat Vale! Monopolide ohjeldamise seadusega on järelvalveorganil — Konkurentsiametil — reaalsed võimalused ka hindu kontrollida sh saavad nad kinnitada ajutise hinna, mida Tallinna Vesi enim kardab, sest see langetaks koheselt ettevõtte ülikasumeid. Samuti on see loonud tarbijale võimalused oma õiguste eest seista. Eelmainitud Omanike Keskliidu hagi oli esitatud enne monopolide ohjeldamise seaduse rakendumist (1.11.2010) ning kahjuks, asus ka kohus seisukohale, et enne nimetatud seaduse vastuvõtmist pole tarbijal õigust veemonopoli hageda. Täna otsib Omanike Keskliit vahendeid, et Tallinna Vesi uuendatud hagiga taas kohtusse anda ning nüüd juba perioodi eest, mis jääb monopolide ohjeldamise seaduse aega. VII vale — Tallinna Linna ja AS Tallinna Vesi sõlmitud erastamisleping on seadusest kõrgem Vale! Linnaga sõlmitud leping nagu iga teine leping peab olema kooskõlas seadustega, sest seadus on ülim. Tallinna Vee põhjendatud tulukuse määrad olid seadusega vastuolus nii lepingu sõlmimise hetkel (2001) kui on seda ka tänasel päeval. Arvestades veefirma kopsakaid kulutusi kõrgelt tasustatud juristidele on erastamislepingu kilbile tõstmisega ilmselgelt tegemist lihtsameelse PR-trikiga.  

Antud talveolude tulemusena on ikka ja jälle kajastust leidnud lumevallidega piiratud teed ja ristmikud, tänu millele siis vastavalt kahaneb tee laius või autojuhi nägemus raadius, millest tingituna on juba tekkinud trobikondades liiklusõnnetusi ja palju kahju.

Tänapäeva ideoloogilises ühiskonnas ei tohiks olla eriti keeruline leida lahend lume "kaotamiseks". Ehk lumi iseenesest on ju vesi ja vett saab aurustada. Kuna ise inseneriharidust ei oma ja ei kujuta ette selle protsessi teostamiseks ette nähtud etappe, kuid siiralt usun, et see pole kaugeltki võimatu. Ainuke probleem oleks leida  lahendus lume-veeks ja seejärel vee-auruks kulutatava energia minimaliseerimine. Samas piisab juba lume-veeks sulatamisest, kogudes see tsisterni/paaki ja linnast välja vastavasse ladustamiskarjääri lekitades (neil peaks olema eraldi koht, kuna linnateedelt kokku kuhjatud lumi on heitgaasidest ja õlist läbi imbunud ja seega mitte kuigi keskkonnasõbralik). shoot.

põhimõtteliselt oleks vaja vähemalt sada kilo lund sekundis veeks sulatada,selleks oleks vaja katseid tegema hakata sest see kõik peab mahtuma veoautopeale ära vee kogumis paak võib ju haagisena taga olla, äkki õli radiaator selline 2x3meetrit temperatuuril 250 c kuhu lund pihustatakse suudab seda ei oska nii öelda

Seagripp on kohal ja vaktsiinide ümber on nii palju kahtlasi kõlakaid, kõigile seda ei saa ka jätkuma

Lihtsaimaks ja odavaimaks lahenduseks on 0,5%-lise vesinikülihapendi vesilahuse suukaudne manustamine , väidetavalt aitab paljude vaeguste korral. Head googeldamist

Maksumaksja 20 miljonit on ka raha, minu jaoks vähemalt. Muidu läheb teist samapalju või rohkem kättejäänud vaktsiini hävitamiseks. Sakslastel on 70% soetatud vaktsiinist üle ja seda pole kuhugi panna. Maksaksid peale, kui keegi ära viiks. Tehke vaktsiinisoovijatest neti teel nimekiri ja tellige siis hüpohondrikutele vastavalt nende vajadusele. Kui seda raha kuhugi panna pole siis ostke kalamaksaõli ja jagage tasuta neile, kellele see taskukohane pole.

  Praegusel ajal kurdetakse ekspordi vähenemist, sest muu maailm ostab vähe eesti kaupu. Samuti tuleb leida lisavõimalusi oma teenuste ja tehniliste lahenduste müümiseks.    

  Üks võimalus on hakata eksportima suitsutatud lambaliha-fileed,seda ostaks kogu miljardipealine moslemimaailm ja ka teised riigid.Lambaliha tootmine aitaks suurendada meie lambakasvatust,villa ja villase riide tootmist,lambanahksete tarbeesemete – kasukate,autoistmekatete,diivanikatete ja jalatsite tootmist.Meie toidulettidele ilmuks jälle suitsutatud lambaribi,mis oli meie lastele „õndsal „vene ajal maiuspalaks. Käesoleva idee autor on in.ee kasutaja Ants Kuljus  

Veel küsimus.Kas on kindel, et araablased söövad suitsutatud lambafileed? Kui söövad, siis mis puuga peab olema suitsutatud? Enne riskimist peab selliseid asju täpselt teadma.