Piitsaga tarkus pähe! Tehtud?

Võiks unustada kõik vanadest aegadest ülekantud rollid ja mudelid, mis võib-olla isegi märkamatult on jõudnud vananeda ja ehitavad tänasesse maailma täiesti ebavajalikke seinu.

Õpetajad näiteks, ei pea õpetama enam nii, nagu seda tehti viiskümmend või sada aastat tagasi, tahvli ääres. Õpetajad ei pea suruma maha oma tundeid ja hoidma end vaos eelmise sajandi moraalireeglite järgi. See kõik ju ainult süvendab lõhet õpilaste vahel, kes on pärit tänapäevasest kultuurist. Tegelikult on sealt pärit ka õpetaja, aga miskipärast arvab ta, et on sunnitud end piiridesse suruma.

Kui Marju Lauristin rääkis virtuaalkooli vajadusest, tundus mulle äkki, et kus me küll elanud oleme. Esmapilgul tundub ju see sõna võõrastav, kuid tegelikult on mõte selle taga ju geniaalselt lihtne - kool peaks minema kaasa ülejäänud ühiskonnaga. Kui inimesed tänapäeval ju niikuinii elavad suurelt osalt ka internetis, miks ei võiks talle seal peale panga, riigi ja sõprade ka kool vastu tulla. Praegune e-kool pole päris see, kuna seal elab ainult üks osa koolist - hindamine. Õpetamine samas keskkonnas ei saaks aga kuidagi kahjuks tulla - esialgu võiks ta ju lihtsalt dubleerida tavakoolis käimist, hiljem võib asja edasi arendada.

Piitsaga tarkus pähe! Tehtud?

Suurem osa õpilasi käib koolis puhtalt kohustusest, igas tunnis oodatakse kõige rohkem vahentundi ja kooli lõpetades avastavad kergendustundega, et ei pea enam kunagi õppima. See ei peaks ju nii olema, sest kool peaks vastupidi, tekitama soovi edasi õppida. Vastumeelne reaktsioon on aga loomulik, kui koolis peegeldub ühiskonna stress, ülekoormatud õpetajad õpetavad ülekoormatud õpilasi ülekoormatud õppekava alusel, tulemuseks polegi nagu midagi.

Noorte motiveerimine

Noored saavad tegelikult ju ise kõigega hakkama. See on tõsi, et vanematel pole aega ega oskust iseenesegi hädadega tegeleda, noored aga seevastu on küll väga avatud ja innovatiivsed probleemide lahendamiseks, kui neid ainult julgustada. Tuleks muretseda, et iga asulas või vähemalt vallaski oleks keegi, kes ilma krussis närvideta sisestaks noortesse entusiasmi ja julgust. Siis läheks kõik juba iseenesest käima, sest kõik head mõtted on noortel olemas.