Riigikogu ja valimisseaduse muutmine Eestile sobivaks

1. Tugeva mandaadiga valitu võib olla rahul oma mandaadi tugevuse üle, aga hääled on ainult temale antud ja ei tohiks kuuluda jagamisele. Sellega hoiame ära ülilojaalsete, kuid kogenematute, rumalate, andetute inimeste sattumise kõige vastutusrikkama valdkonna juurde riigis.

2. Palju lihtsam peaks olema kandideerimine üksikkandidaatide jaoks. Vajame riigi juhtimise juurde just eredaid üksikkandidaate, mitte parteiroboteid. 

3. Midagi tuleks ette võtta valimiskampaaniatega. Antud lubaduste eest peaks lubaja ka vastutama. Vastutuse puudus on üks tugevamaid märksõnu, mis tuleb meelde poliitikute peale mõeldes. Rahvamasside hullutamine absurdsete lubadustega peaks olema vastutusega tasakaalustatud. Rahvas ja poliitik on üle kantav mudelile klient ja ettevõte. Miks me kaitseme üksikklienti tarbijakaitsega, aga nii suurtes kategooriates, nagu Rahvas ja Riik, vastutus kaob?

Riigikogu ja valimisseaduse muutmine Eestile sobivaks

Põhjendatud rahulolematus Riigikogu liikmete tegude, aga põhiliselt tegematajätmiste pärast süveneb pidevalt. Metafoori "kala hakkab mädanema peast" sobib hästi olukorra kirjeldamiseks. Millegipärast ei saa me Riigikogusse parimaid inimesi - oma ala parimaid spetsialiste, parimaid Inimesi suure algustähega. Eesti olukord on demokraatiast ehk rahva hääle mõjust väga kaugel. Valimised on meil mõne populaarse inimese megaskoorimine, mille järel need paar populaarset koostavad omale lojaalse meeskonna, millest Eestile tõuseb pigem kahju kui tulu. Miks? SEST NEED INIMESED POLE MEESKONDA VÕETUD MITTE KAASA MÕTLEMA, VAID ERAKONNA JUHTIMISELE HÄÄLTE MASSINA KAASA LOHISEMA.

Riigikogusse valime 101 inimest. Ma ei ütle, et seda on liiga palju ja nad on liiga hästi tasustatud. Ma ütlen, nende 101 sekka peab hakkama sattuma PALJU rohkem neid, kellest Eestile kasu on ja kes oma palga ka välja teeniksid. Lojaalsed parteisõdurid ei peaks palja lojaalsuse eest rahvast esindama pääsema.