Kaardipettused pangaautomaadis

Antud probleemi tegelikult polegi nii raske lahendada.

Minu ettepanek oleks kirjutada antud kaamerate jälgimistarkvarale juurde väike algoritmirida, mis jälgiks antud situatsioone. Ehk siis kui tekib situatsioon, mille jooksul muutub kaamera pilt keset päeva mustaks annaks antud tarkvaraliides antud süsteemi jälgivale turvatöötajale häiret, mispeale saaks pangaautomaadi juurde saata mõne turvafirma operatiivauto, kelle juht saaks siis kindlaks teha, mis antud pangaautomaadi juures toimub. samuti saaks ka pangaautomaadi tarkvarasse sisse programmeerida võimaluse, mis blokiks antud juhul raha välja võtmise võimaluse.

Kaardipettused pangaautomaadis

Olin hiljuti tunnistajaks situatsioonile võttes pangaautomaadist raha välja. Minu kõrval asuava pangaautomaadi taha kogunes kolm närvilise olekuga noormeest, kellest üks kattis pangaautomaadi kaamera oma mütsiga ning seejärel hakkas üks noormeestest erinevaid pangakaarte sinna sisse asetama. Mulle sai hetkega selgeks, et tegemist on lihtsate pätipoistega, kes olid poes viibides jälginud inimeste pin koode ning seejärel olid nad hooletute poekülastajate pngakaardid pihta pannud.

Teades eestlaste tuimust ja mitteettevõttlikust pole meil mõtet loota kaaskodanike hoolivuse peale. Pealegi pole valmis keskmine kodanik hakkama tegelema kahtlase noortejõuguga. Politseisse võib ju helistada, aga antud patrull jõuab tavaliselt kohale poole tunnni jooksul, mille jooksul on antud inimesed juba ammu teies linna otsas.

 Seepeale pakuks ma välja hoopis (minu arvates suhteliselt lihtsasti lahendatava) tehnilise lahenduse, millest võiks tulevastele ohvritele ka natukene kasu tõusta.

Prügist kütus.

Ma siin loen, et mida inimesed pakuvad, et milles on häda ja otsustasin, et ei suuda vaiki olla ja siseneda probleemi süviti.

Eelnevast tekstist lugesin välja, et oleks vaja kallis energia hind saada kontrolli alla.

Meie üheiskonna peamine häda on selles, et nad mõtlevad natukene laisalt. Antud prügi, millest peamise osa moodustab plastmass. See on toodetud naftast (Nagu ka muu gigantne osa keemiatööstusest väljuvate saaduste puhul). Ja nafta on tegelikult aastatuhandete jooksul maa elusmassi salvestunud päikeseenergia. Sama lugu on ka teiste kõikvõimalike soojusenergia tootmiseks kasutatavate materjalidega (kivisüsi, Põlevkivi jne). Meie fundamentaalne probleem on selles, et me oleme jäänud kinni ühe lihtsa lahenduse taha, mis samas on teinud keskkonnale palju kurja.

Omapoolseks lahenduseks pakuksin välja, et oleks vaja uuesti läbi mõelda pakendite ringluses olemise ja taaskasutamise võimalusi ja teiseks tuleks leida lahendusi, kuidas praegusel hetkel maale saabuvat energiat targalt ära kasutada.

Väike link tutvustamaks päikevalguses peituvat jõudu: http://sciencestage.com/v/589/sience-james-may-big-ideas-solar-furnace-power-melting-steel-fuel-air-hot-dogs-burn-fast-sun-high-temperature.html