Küllap enamus inimesi on märganud vastuolusid ja probleeme tänases haldusvõimekuses: 1. Majandus segatakses ära poliitikaga(kiputakse asendama poliitikaga) 2. Väiksed omavalitsused ei tule oma majandamisega edukalt toime. 3. Tavakodanik ei tunne end vastutavana(riik ja o/v-d otsustavad liiga palju tema eest). 4. Tavakodaniku initsiatiiv jääb tihtipeale kasutamata rahaliste võimaluste vähesuse tõttu. 5. Kuna haritus(tarkus) on meie(st.riigi) ühine vara, siis ei ole õige selle eest vastutada o/v-te kaupa. Me soovime ju , et meie järeltulevad ja praegusedki põlvkonnad oleksid haritud maksimaalsel võimalikul tasemel ja see ei tohiks rahaliste võimaluste taha jääda. 6. Sotsiaalhoolduseski oleks ennetamine igatahes targem tegu kui "ravimine". Sellepärast on mõttekas hoolitseda rahva tervise ja hariduse eest õigeaegselt ja tõhusal viisil. 7. Eestis võiks moodustada majandusüksused(piirkonnad), mis oma piirides end ära majandaksid(need võivad sisaldada mitmeid o/v-susi). 8. Suurte logistikaprobleemide tõttu tuleks üle vaadata ja vajaduste läbi kalkuleerida, kas on mõttekas ääremaade inimestel käia enamust teenustest tõmbekeskustest saamas. Ootan kaasamõtlemist ja kommentaare! 

Probleem on selles, et Eesti kodanikuna olen sunnitud tegema arve teise riigi kommertspanka.

Võiks olla riiklik pank, kuhu saab teha arvelduskonto. Antud keskkond võiks olla ainult internetipõhine, pole vaja pangakontoreid ja sularahaautomaate et neid üleval pidada. Inimene saab oma ID-kaardiga luua arvelduskonto ja sealt makseid teha. Kõik see oleks tasuta. Riigil oleks vajalik luua koostöö teiste pankadega, et saaks ID-kaardiga maksta makseterminalist ja võtta nende sularahaautomaadist vajadusel sularaha välja. Sularaha väljavõtmisel võib maksta mingit teenustasu. Paljud makseterminalid ja sularahaautomaadid omavad kiipkaardilugejat, nii et see ei tohiks olla väga suur probleem ID-kaardiga maksmisel. Näeksin seda et Eesti Pank võiks sellise asja ette võtta.

A.R.
Ja mida teeks riik selle rahaga, mis tema kontodel vedeleb? Finantsasutuse loogika on pisut teistsugune, raha ei seisa niisama kuhjas. Seega peaks sinu sõnul olema miskitsorit natsionaalne pank, riig...

Elan Jõgeva linnas ja mind häirib kui palju on võsastunud maad kasutuna ja lagunenud elamuid. Mul on külas käinud tihti väliskülalised ja päris häbi on neid siia tuua. Miks ei saaks linn või riik vaeses linnas mingite programmide abil jagada kinnistuid kas või tasuta aga ehituskohustusega püstitada elamu 2 aasta jooksul. Looks töökohti ja linn muutuks nägusamaks. Kes muidu siia ikka viitsib tulla ja ehitada, peab mingi komm olema.

Tühermaastamine tundub olevat eesmärk omaette ehk agenda. Muud seletust sellistele sigadustele on raske leida. Poliitilise e-mämmutamisega pole seda agendat võimalik muuta.

  Aasta tagasi eraisikute laenubörsiga turule tulnud isepankur.ee kaasas tänasest oma tegevusse ka ettevõtted. "See tähendab seda, et laenu saab anda nüüd nii eraisik kui ka ettevõte ning seda kas siis teisele eraisikule või ettevõttele," selgitas Delfile portaali juht Pärtel Tomberg. Isepankur.ee juhi sõnul proovib portaal rahaturge natukenegi demokratiseerida, soovides anda igale isikule võimaluse osaleda üldisel pakkumise ning nõudluse tingimustes kujuneval turul, mis ei allu üksikute korporatsioonide tahtele. "Selline ümberorienteerumine finantsasutustel baseeruvalt rahandussektorilt turupõhisele rahandussektorile võimaldab ära hoida olukordi, kus krediidiasutused saavad n-ö kraanid kinni keerata ning kodumaise majanduse seetõttu kraavi ajada," lisas ta.   Eraisikutevaheline turg on Tombergi sõnul käivitunud üle ootuste hästi. Aastaga on eraisikud omavahel laenanud ligi 3,3 miljonit krooni ning laenumahu kasvutempo on viimasel ajal kiirenenud. Laenuportfelli suurus on viimase kaheksa nädalaga kasvanud ligi 50% ning eelmise kuu laenukäive oli 435 400 krooni. "Nagu kõikide teiste laenudega, esineb ka osade isepankuri kaudu väljastatud laenude puhul tagasimakseprobleeme," tunnstas Tomberg. Viivisvõlgnevuses on jooksvalt umbes 20,3 protsenti laenuportfellist, millest enamik moodustavad alla 30-päevases viivituses olevad laenud, mis enamikus pöörduvad "heaks". Kümnendik portfellist on keskmiselt pikaaegsed võlgnevused, mille hilisem tagasisaamine võtab kauem aega. "Eesti krediidiasutustel oli Eesti Panga andmetel detsembri lõpu seisuga 20,7 protsenti tarbimislaenudest viivisvõlgnevuses, mis on natukene halvem meie vastavast näitajast," sõnas Tomberg. Alates veebruarist võttis isepankur.ee enda peale kohustuse tegeleda kõikide probleemlaenudega, sh. kohtumenetluse algatamisega. "Tegelikkuses oleme seda teinud juba algusest saati, kuid otsustasime antud tegevuse reguleerida ka oma lepingutega, et kõikidel investoritel oleks kindlus, et ka probleemlaenude puhul tehakse kõik seaduses võimalik, et raha tagasi saadakse," rääkis Tomberg. "Võlamenetluse läbipaistavaks muutmise eesmärgil asutasime hiljuti ka vahekohtu, mis edaspidi hakkab tegelema kõikide isepankur.ee-s tekkivate vaidlustega ning probleemlaenudega."    

Kiiduväärt lahendus. Ma kardan, et üleilmastamiskorporatsiooni rahanduse püramiidskeemil on mõni standardkahing juba varuks valmis. Rahastamine on ju rahaks tegemine. Nii, nagu nahastamine on nahaks tegemine ehk nülgimine. Miks raha otsitakse ja leitakse, tuleks nagu teenida või?

€uro kasutuselevõtt oli kellegi teoreetiline plaan, seista vastu U$D survele. $ dollari populaarsus on suur, aga sisuliselt on see samasugune tagatiseta paberilipakas nagu kõik teised rahad, mida jagavad USA Föderaalse Reservi tüüpi institutsioonid. Lisaks paberrahale 10%-le paberrahale on ringluses veel 90% digiraha, mille inventuuri on teha võimatu, kuna seda ei saa koguda ülelugemiseks, sest see liigub valguse kiirusel ning on nähtamatu. Kellegi, keda me ei tunne, vaikival kokkuleppel püsiv nähtamatu asi ei saa olla majanduse aluseks Raha on universaalne töövahed - ning peab olema kindel nagu mehe sõna, aegruumi ainelises keskkonnas koos abinõuga, iga Maal tekkinud olukorra ratsionaalseks lahendamiseks.Globaalse "poliitilise prostitutsiooni ja kupeldamisega" end äramajandavad eraringkonnad, kus ei looda ega anta välja lisaväärtust, energiat, õitsevad. Eurotsooni lõhenemine on alanud ja toimuv protsess, sest üks osa globaalsest ühiskonnast tahab seaduste abil luua endale alati eelisolukorda ning kontrollida raha abil kogu maailma majndust nii, et selle juhtimine toimuks ühes "peas-kontoris" ja €uroraha on üks osa sellest plaanist, mis tuleb välja nagu alati kui majndust juhivad poliitikud, kes ei "jaga" asja või on igast uuest "asjast" vasikavaimustuses, sest näevad vaimusilmas ainult raha ja räägivad kõrgelt alla fiskaalpoliitikast ning samas, rohujuure tsandil, kübe-rohust või küber-ohust. Sõna fiskaal kõiki tähendusi tuleb võtta arvesse, sest rahandusminister hr.Ligi on kasutanud seda sõna mitmel korral oma sõnavõttudes. Mis riigi huve ning slajast kontrolli rahandusminister seejuures silmas peab, see paistab välja sellest, et ta ei usu Eurotsooni lõhenemist, rikasteks ja vaesteks või usinateks ja laiskadeks. Eestis ühiskonnas on see protsess toimunud jokk sildi varjus ning kinnistub kogu Eesti ühiskonna lõpliku "stagneerumiseni". Kui võimule jäävad samad stagnandid, kes NSVL põhja lasid ning aetav fiskaalpoliitika muutub karmimaks kui ühe partei distsipliin ning diktatuur, siis pole midagi head loota. Euroopa mastaabis toimub sama protsess juba riikide tasandil. Et hr. Ligi tõesti ei usu lagunemist, siis võib uskuda seda, et tema amet ja positsioon, erakonnna tulevikku silmaspidades, ei võimalda tal, rahvale tõtt rääkida. Aga ebausklik poliitiline esineja jätab sõna fiskaal tähenduse välja ütlemata kui ta on Eesti patrioot ja hoiatab arusaavaid eestlasi vihjamisi, et ei tuleks üllatusi, sest keegi ei tea täpselt, mida keegi kuskil kellegagi võib olla juba ammu kokkuleppinud ning, milliseid salajasi lisaprotokolle, kunagi WikiLeaxi sarnaste ürituste käigus rahvale õigel ajal ning miks, näidatakse ja mis sellest välja tuleb ning kes mida saab. Aga kõik, mis tulema peab, tuleb kindlalt kõik. aga inimene, kes mäletab minevikku ei pruugi salaja kurikavalat ega plaani paaniliselt või kampaaniliselt vaid mõtleb tulevikule. Ei näe põhjust raha hävitada kui kellegi ei ole kavas seda, seaduslikke õigusi kasutades salaja ära kasutada ning hävitamise sildi varjus selle tõeliseks riigisalduseks muudab, et keegi ei saa ka hijem teada, mitu korda ka ühte paberkrooni euro vastu vahetati. Kuigi rahavahetus on mõttetu tegevus nagu kellegi idee fix ja viimane lootus võimul edasi püsida ning viie rikkama hulka pääseda ja kultuurmaailma valitsejaks saada nagu "tulnukas" või tavaline inimene, Maal valitseja olnud, on ja jääb niikuinii kuniks viitsib ja oskab olla. Laisk, rikas, usin, loll, tark, ja rikkur tulnukas või inimene Ahvide planeedil või sealt, maalt, kust ahvid tulnud on. Tulgem mõistusele, 5-e rikkama hulka mahubki ainult 5 inimest. " Riik olen mina", seda võib öelda inimene kes usub, et temast sõltub kõik ja teab, et tema sõltub kõigest, mida usub. Kroonid saab kokku korjata ja ühte suurde klaaskappi panna, et asi oleks läbipaistev ja kõigile näha nagu vabaduse rist, mis sisendab usaldust tuleviku fiskaal

Mikk, see on see niinimetatud poliitika ehk agenda, mida pole senini seadusteks jõutud teisendada aga mille järgimine on kohustuslik. Loomulikult tuleb kroonid alles hoida. See on hävitamisest odavam. Huvitav, et Sinu kanne on senini alles. Blogist on täna ühe neiu küsimus aga järjekordselt ära kustutatud. Kelle karvane käsi piirab mõtete vaba lendu?

Miks investorid väldivad üliodavat Venemaa aksiaturgu?

Venemaa on suur ja lai ja seal on hulgaliselt isemõtlejaid, keda üleilmne korporatsioon pole tänini täieliselt juhtima õppinud ja kas õpibki

Kuulupärast on vargapoisid asunud postkastidest eurokalkulaatoreid virutama. Ju on keegi leidnud neile sihtotstarbest erineva rakenduse ja senini peamiselt diskrediteeritud abivahend on osutunud oodatust populaarsemaks. Kalkulaatorist ilmajääv vanem põlvkond on pandud eksistentsiaalse probleemi ette.

Nimetatud elulise probleemi esmaseks lahenduseks on lükati, mis möödunud kümnendite vältel on olmeprügiks muudetud kuid  alalhoidlikel kodanikel sahtlipõhjas tänini alles, taaskasutusse võtmine. Mõningase harjutamise järel saab lükatiga kalkulaatorist kiiremini korrutada ja jagada. Töötempo tõstmiseks võib hetkel kehtiva kursi lükati vastaval skaalal tähistada.

Mait Müüripeal
Lükati pole vaid küla Anija vallas vaid ka mehhaaniline arvuti. Vaata lähemalt: http://www.hot.ee/zolki/Arvuti/Arvuti.html...

Ennast mõistusega inimeseks nimetaja ei oska tööaja muutmiseks muud moodust välja mõelda kui et muudab kaks korda aastas aja mõõtmise süsteemi. See on just niisama rumal kui oleks kaks korda aastas pikkuse või kaalu või temperatuuri või mistahes muu mõõdusüsteemi muutmine. Eestis on olnud perioode, kui kell näitas aastaringi vööndiaega, ja perioode, kui mindi suveks dekreediajale. Elektri tarbimise statistikast ei paista kuskilt välja see tohutu kasu, mida "säästuaeg" pidavat andma. Eesti laiuskraadil tõuseb päike kesksuvel kolm tundi pärast keskööd ja loojub kolm tundi enne keskööd. Kesktalvel tõuseb päike kõigest kolm tundi enne keskpäeva ja loojub juba kolm tundi pärast keskpäeva. Keera seda kella siia või sinna, Maa pöörlemist see ei muuda. Aja mõõtmise süsteemi muutmisega kaasnevad kulud - sassi aetud elurütm, kahjulik mõju tervisele, igasuguste juhtseadmetele ja arvutitarkvarale suutlikkuse loomine selle ajaarvestuse muutmisega toime tulla - need kulud on raskemini kokku loetavad ja siis lihtsalt unustame need, nagu poleks neid olemas. Teel olevad rongid, lennukid laevad, pikamaabussid ei saa käsu korras tunni jagu edasi hüpata. Tööaja arvestuses on üks päev aastas 25 tundi pikk, üks 23 tundi. Kõik see tohuvabohu ja raskesti kokku loetavad kulutused tehakse selle nimel, et keegi poolharitlane sai oma arvutuste tulemusena, et kella suveks edasi keeramisega tööaega muutes saab hoida natuke elektrit kokku. Kui meil toas on külm, siis kütame tuba, mitte ei nihuta kraadiklaasi skaalat. Kui on soov või vajadus muuta tööaega, siis tuleb muuta tööaega, mitte aja mõõtmise süsteemi. Igasuguseid sõiduplaane nuudetakse nagunii mitu korda aastas. Riigipiire ületades tuleb ikka kella keerata, kui riikides on aeg erinev. Eestis kella keeramist sellega õigustada, et siis ei pea Soomes käies kella keerama on nigel õigustus. Aga Rootsis või Inglismaal või Venemaal või USA-s käies? Inglismaa ja Prantsusmaa vahet käib kordades rohkem inimesi kui Eesti ja Soome vahet, ometi on neil tunnine ajavahe. Millal küll saab ennast mõistusega inimeseks nimetaja nii targaks, et saab aru, et kella keeramine ei tee päeva ei lühemaks, ei pikemaks, ja et tööaja muutmiseks on arukamaid moodusi kui seda on aja mõõtmise süsteemi muutmine?

Mikk, Sa oled jälle asjast valesti aru saanud. Kellakeeramine on tõsine asendustegevus mis annab igatmasti asjapulkadele aastaringselt  tööd ja leiba. Kui see ära jätta, siis kaoksid maailmast tuhanded "töö"kohad, isegi autoplekksepad peaksid mõneks ajaks hambad ja haamrid varna riputama. Mul on kahju vaid lüpsilehmadest kes piimaloigus lüpsjat peavad ootama.

Kui teil on vähe raha,aga te soovite riikaks saada,siis peate ennekõike jõupinkutusi koontaaama,mitte tasakaalustama.

Mait Müüripeal
http://www.youtube.com/user/call4reform#p/a/u/0/59I_yrRygS0 -rahanduse kiirkursus...

Mait Müüripeal
http://benjaminfulford.blog.shinobi.jp/ -rahausu telgitagustest...

Mait Müüripeal
http://redactednews.blogspot.com/2010/09/how-to-win-friends-and-influence-people.html -rahast ja selle ostujõust...

  :tehke kõvasti tööd, makske50% ära, säästke järelejäänud raha.Teie säästudest seejärel 5%  läheb maksu alla.Teine võimalus on:Võtke endale aega arendamaks oma  rahanduslikku  intelligentsust ning rakendage oma  mõistust,võimu ja aktivat

Mait Müüripeal
http://www.youtube.com/watch?v=vgvnqv1-_D4&feature;=player_embedded#! -rohelisest ajupesust ehk kuhu maksumaksja raha huugama pannakse...

Kimmo Tann
tööga on võimalik äraelada mitte rikkaksaada, ja mis puudutab ärisse siis meil öeldakse narko diilerikohta et ärimees minu meelest on ta massi mõrvar, niiet proovige äri ja pettust mitte sass...

Ääremaastumist tuleb piirata, jätkusuutlikkust tõsta ning tagada riigieelarve tulude-kulude positiivne tasakaal

  Eesti Vabariigi haldusjaotuse sidumine ainult valdade piiridega on „piiratud“ lähenemine eesti rahvale küllaltki olulisele küsimusele. Eestlane määratleb ennast esmalt maakondliku ja seejärel vallalis-regionaalse kuuluvuse järgi. Selles, et vene okupatsioonist „karvase käe“ suunamisel üle tulnud administratiivne jaotus on ebaotstarbekas, ei kahtle vist keegi. Pärimuskultuuriliselt on see lausa vägistamine. Sarnane tegevus toimus juba ka seoses Vabadussõja käigus lätlaste vastu toimunud „sõjaga“, mille tulemusena suur osa mulke arvati, küllaltki kunstlikult moodustatud, Valgamaa kodanikeks. Okupatsioonide käigus eesti maale asustatud migratsioon-kolonistide suurvene missioonliku mentaliteediga kogukonna efektiivsema toimimise huvides kujundati iseseisvuse taastumise ajal nn „Ida-Virumaa“ administratiivüksus. Sarnases sõiduvees muutusid Partei Rajoonikomiteede funktsionäärid kohalikeks „eesti elu“ edendajateks ning tekkisid  „rajoonmaakonnad“. Haldusreformi mõistlikumaks läbiviimiseks tuleks esmalt alustada kõrgematelt tasanditelt s.o. riigi maakondlikust jaotusest ja vabariigi valitsusasutustest. Seejärel muutuvad-ühinevad kohalikele maakonna tõmbekeskustele suundunud ühend-vallad, vallad ning ka täiesti elujõulised väikevallad, koos koolide ja vanadekodudega, loomuliku edenemis-soovi tulemustena, ilma välise surveta. Uute/taastatavate maakondade moodustamisel, mida saab teha administratiivsete otsustega, tuleb vältida kunstlike hiid-maakondade moodustamist (nn Kolme Oblasti sündroom). Valdade  haldussuutlikkuse tagab naabervaldade regionaalne ühistegevus, mida saab suunata maakondlikult tasandilt. Maakondlikul tasandil ühtse Virumaa taastamisega kaasneb Eesti riiklikule julgeolekule ja riigi edasisele arengule oluline positiivne mõju. Ida Virumaal vene administratiivse enklaavi, „impeeriumi“ taastamise sillapea, kaotamine on Eesti Vabariigile lausa elulise tähtsusega probleem, millega tuleb otsustavalt tegeleda.  Taastada tuleks ka Tartumaa ning Võrumaa ja Mulgimaa (Viljandimaa). Nendega liituksid Setumaa ning Räpina (Põlva), Otepää ja Helme kandi piirkonnad. Valga lähialad peaksid ka sobivalt nendega liituma, kui selgub Valgamaa kaotamise otstarbekus. Kesk-Eestis paikneks Suur-Järvamaa, kuhu võivad liituda näit. Adavere ja Võhma kandi vallad ning Rapla rajoon. Märjamaa ja Vigala alad pole kultuur-logistiliselt Järvamaaga seotud (kuuluvad Pärnu-, Lääne- või Harjumaa juurde). Saared võiks kuuluda ühtsesse Lääne- ja Saarte maakonda. Piiride joonistamise võiks jätta kohati tä

Restart

Restart

Viimastel aastatel on varguste ja rumaluse tõttu vanarauaks veetud hulgaliselt häid tööriistu, kalleid materjale või otseselt majapidamises kasutatavaid tarbeesemeid (pliidirauad, ahjuuksed, siibrid, praeahjud, põllutööriistad, raua-ja puidutööpingid, keevitusaparaadid, saunaahjud, kaminasüdamikud, veemahutid jne.).

Keelata vanarauaks vastu võtta ilmselgelt väärtuslik ja üldiselt töökorras tarberauda. Nõuda vastuvõtmisel koormate ja klientide digitaalne fotografeerimine ning selle materjali säilitamine hilisemaks võimalikuks probleemide lahendamiseks (meenutagem kunagist kaablivargusega seonduvat, mille lõpetas alles vastava seaduse vastuvõtmine). Eriti tühjalt seisvatele hoonetele nõue lisada omaniku kontaktandmed (naabrivalve, tuletõrje eeskirjad, muinsuskaitse, eetika jne.).

Kimmo Tann
olen täiesti veendunud et üht teist sellest vanaraua hunnikust saab suunata taas kasutusse, aga see on üsna keeruline selleks on vaja lisa pinda kuss seda siis müütada, täiesti sõitev metall ka...

Elukeskkonna sihtotstarbelise saastamise vastu võitlejate õigused on senini valdkond, mis on tänini täielikult kaitsmata. Need inimesed riskivad kõigega ja ma ei tea ühtegi riiki, kus selliste inimeste õigused kaitstud oleksid

"Meetod sihtotstarbeliselt saastamata biojäätmete ohutustamiseks loomade, taimede, seente ja mikroorganismide abil" See on minu seni kaitsmata leiutise pealkiri. Ainsa nõudluspunkti jätan seni siin veel avaldamata. Kas mõni  autorite õigustega kursisolev õigusbüroo oleks minu huvide ja õiguste esindamisest huvitatud? Tulud teeme pooleks. P.s. Raha mul pole.

Mait Müüripeal
Tänu suvitajate näljastele kassirojudele on looduslik kohastumine aretanud kassitõu, kes vett ei karda ja ise kalal käivad. Ettetellimisel seda geenimutatsiooni kandva kassi pojad peagi saadaval....

Mait Müüripeal
Minu raske puudega abikaasa avastas täiesti iseseisvalt, et kassid söövad kergelt termiliselt töödeldud kõrvitsakoori ja vürtsikilude päid. ...

Eesti riigil olla ka veidi kulda kui seda juba sirgeks pole löödud. Kus seda hoitakse ja kas seda veel kunagi tagasi on ka võimalik saada

Tuleb välja, et wolfram sobib tänu oma kõrgele erimassile suurepäraselt kullakangide täidiseks. Arvatavasti seetõttu ei jätkugi seda enam hõõgniitide valmistamiseks ja seetõttu promotakse elavhõbedat sisaldavate nn säästupirnide kasutamist, mille eluiga minu kogemuse kohaselt jääb hõõgniidiga pirnidele alla. Kui nüüd arvestada veel aktiiv-, reaktiiv-, ja näivvõimsustega, siis on tarbija sääst ju olematu.

Mait Müüripeal
Kuidas ja kus wolfram kulla asendajaks on tehtud on ilusasti kirjas järgneval saidil: http://www.marketoracle.co.uk/Article14996.html...

Seda aga võib ! Mis tolku sellest !??

Investeeringuid oleks vaja nii kui .... nii ka algajatele !

Mait Müüripeal
Heal äril on kaks peatunnust: ei tapeta kliente ja ei tapeta partnereid....

Mait Müüripeal
Tegelikult vajab iga tulevane edukas ettevõtja vaid raudselt töötavat äriideed. Üljoontes, väikeste variatsioonidega, on see järgmine: Tekitame probleemi või pseudoprobleemi ja hakkame selle �...

Üks esileedi ühe ajakirjaniku abiga tegid ära midagi, mida selleks loodud organisatsioonid pole enama kui kümne aastaga suutnud – pannud suure hulga inimesi mõtlema sellele, mida toidupoes oma ostukorvi panna ja mida mitte panna. Kindlasti on selle "kampaania" tulemusel nii mõnigi klient rohkem, kes hakkab nüüd teadlikumalt enne ostmist kauplustes toodete koostisosade markeeringuid lugema.  

Selleks, et neid mikroskoopilisi teavitusi siltidelt välja lugeda näeks, oleks vaja viia ellu kampaania teine osa, näiteks varustada poodides ostukärud ja –korvid luupidega, ketikestega kinnitatult. Idee autor: Tiina Teemägi, Jaedisain OÜ  

Kimmo Tann
minumeelest võiks kaupluse omanik juba sellised kaubad mis on keemia ise müügilt kõrvaldada muidu korraldavad vihased tarbijad veel keemiarünnaku eriti veel siin masuajal kus kõik pisi tillud te...

Mait Müüripeal
Hea, et see sildike seal üldse olemas on. Küll ta varsti ära kaob. Seniks võiks iga huviline ise endale luubi soetada. Kas nende sildide sisu ka tegelikkusele vastab? Pakenditel olen kohanud väga...

Probleem lühidalt: masu, eelkõige selle üleilmne vorm. Või õigemini selle põhjuseks olnud finantsturgude iseloom (seal valitsev lühinägelikkus ja ahnus, millele tasakaalustavaid jõude seni näha pole. Kui ikka 1000kr kaardimakse pealt kukub panga tasku kuni 35kr on asjad paigast ära).

Vastukaaluna äriühingutele on mittetulundusühingud viimase paarikümne aasta jooksul omandanud ühiskonnas (sh majanduses) üsna olulise ja kasvava rolli. Seda mudelit võiks laiendada muude "mitte..." vormidega. Mitte-pank võiks olla näiteks mõni omavahelist otsemaksmist, laenuvõtjate/andjate ühendamist võimaldav e-keskkond, kus seda saaks teha ilma vahendava pangata. Absoluutselt uus idee see maailmas ei ole. Vt näiteks www.cajanavarra.es/en või www.zopa.com. Asi võib ka äriliselt jätkusuutlik olla. Näiteks skype sai ju omal ajal alguse just mitte-tulunduslikust mitte-telefoni firmast. Mitte-partei oleks definitsiooni järgi rahvaliikumine, mille eesmärk ei ole haarata (poliitilist) võimu, vaid koostöö/harmoonia mingis vallas. (Teeme Ära liikumine on klassikaline näide). Ja nii edasi...

Restart

Restart

Aigar Romanovski
See, kellele nende ettevõtete dividendid lähevad, ei ole majanduse elavdamise seisukohalt just kõige olulisem. Hoopis tähtsam on millise riigi kodanikud saavad tööd, neid tooteid valmistades, ma...

Kimmo Tann
just eestis toodetud kaupadele roheline nurk, ja venemal toodetud kaupadele punanenurk ehk punanurk..........

INCH
Tere. Tore vahelduseks lugeda midagi eestlusega seonduvat ja , et eestlane eestlast tahab aidata. Ostad eestis toodetud piima aga tividendid lähevad soome. Ostad rakvere lihatooteid aga kasum lähe...

Üks sild on liiga kallis

Selle idee autor on in.ee kasutaja Ants Kuljus. Praegusel majanduse madalseisu ajal on mõistlik hakata ehitama püsiühendust mandri ja Saaremaa vahel. On räägitud tunneli ehitamisest Virtsust Kuivastu lähedale, teised pooldavad silla ehitamist. Mina pakun silla ehitamise puhul varianti, kus üks suur sillasammas on juba paigas: ehitada sild mandrilt Kesselaiule ja sealt juba edasi Muhusse. Selline kaksiksild oleks odavam ja kiirem ehitamisel (saab korraga tegutseda kahes väinas), kuigi võib-olla tuleb natuke pikem kui Virtsust Viirelaiule. Kaks silda oleks ka turvalisem ühest pikast ja õrnemast sillast. Silla ehitamine annaks praegusel ajal tööd väga paljudele ettevõtetele ja tuhandetele töötajatele.Kesselaiule saab rajada palju elumaju ja turistidekodusid.Nüüd  on ka metalli hinnad langenud ja silladetailide ehitust võib alustada Tallinnas BLRT Grupi tehastes ja vedada need suvel pargastel Muhu väina,et siis seal üles hiivata need detailid sillatrosside alla.Sõitsin mitmel korral ehitusel olnud maailma pikima rippsilla alt läbi Suure-Belti väinas.Sinna veeti Kopenhaagenist pargastel kogu silla pikkuse jaoks osised ja tõsteti sillatrosside külge väikeste vintsidega.Mul õnnestus ka Teise Bosporuse ehitusel olnud silla alt läbi sõita,kui seal sillaliinil kõndisid alles jaapani töömehed. Sild Saaremaale annab võimaluse lähitulevikus,või isegi enne Muhu väina silda, ehitada odavam 5 km.pikkune tammsild üle Soela väina Hiiumaalt Saaremaale,mis annab hiidlastele püsiühenduse võimaluse mandriga.Nende mõlemate sildade pikkus kokku on võrreldav Rootsi mandri ja Ölandi saare vahelise sillaga. Muhu väina silla,Soela väina tammsilla ja Mäo-Tartu neljarealise maantee ehitamise rahastamiseks tuleb taotleda Euro-Liidust raha,mille 15% -se iserahastamise summa võib Eesti valitsus laenata siseriikliku laenuna meie rahvalt.See võib olla näiteks 5 miljardit krooni, mis annab võimaluse Euroliidult taotleda 35 miljardit krooni. On ju Eesti rahval hoiuseid pankades üle 100 miljardi krooni ja iga riigile laenav eestlane oleks tulevikus uhke, et maantee ja Väinamere sillad on ehitatud tema laenu toel.