Miks teiste riikide laevad veavad laiali meie oma ning riiki läbivat kaupa? Silme ette tekib pilt talupojarõivastes mehest kai ääres, kes on oma toodetud või Venemaalt saadud kauba sadamasse vedanud ja laiutab seal käsi. Transiidiuudiste valguses peaksime juba täna taastama Eesti kaubalaevastiku, miks mitte 100% riigi oma. Esimesed kiilud peaks juba olema ellingutel! Loe edasi: 19. mai Oma Saar

Idee lahendus on välja öeldud neli aastat tagasi, mida aga poliitikud pole kuulda võtnud. Loe edasi: Mereblog 19.05.2009    

Põhjendatud rahulolematus Riigikogu liikmete tegude, aga põhiliselt tegematajätmiste pärast süveneb pidevalt. Metafoori "kala hakkab mädanema peast" sobib hästi olukorra kirjeldamiseks. Millegipärast ei saa me Riigikogusse parimaid inimesi - oma ala parimaid spetsialiste, parimaid Inimesi suure algustähega. Eesti olukord on demokraatiast ehk rahva hääle mõjust väga kaugel. Valimised on meil mõne populaarse inimese megaskoorimine, mille järel need paar populaarset koostavad omale lojaalse meeskonna, millest Eestile tõuseb pigem kahju kui tulu. Miks? SEST NEED INIMESED POLE MEESKONDA VÕETUD MITTE KAASA MÕTLEMA, VAID ERAKONNA JUHTIMISELE HÄÄLTE MASSINA KAASA LOHISEMA. Riigikogusse valime 101 inimest. Ma ei ütle, et seda on liiga palju ja nad on liiga hästi tasustatud. Ma ütlen, nende 101 sekka peab hakkama sattuma PALJU rohkem neid, kellest Eestile kasu on ja kes oma palga ka välja teeniksid. Lojaalsed parteisõdurid ei peaks palja lojaalsuse eest rahvast esindama pääsema.

1. Tugeva mandaadiga valitu võib olla rahul oma mandaadi tugevuse üle, aga hääled on ainult temale antud ja ei tohiks kuuluda jagamisele. Sellega hoiame ära ülilojaalsete, kuid kogenematute, rumalate, andetute inimeste sattumise kõige vastutusrikkama valdkonna juurde riigis. 2. Palju lihtsam peaks olema kandideerimine üksikkandidaatide jaoks. Vajame riigi juhtimise juurde just eredaid üksikkandidaate, mitte parteiroboteid.  3. Midagi tuleks ette võtta valimiskampaaniatega. Antud lubaduste eest peaks lubaja ka vastutama. Vastutuse puudus on üks tugevamaid märksõnu, mis tuleb meelde poliitikute peale mõeldes. Rahvamasside hullutamine absurdsete lubadustega peaks olema vastutusega tasakaalustatud. Rahvas ja poliitik on üle kantav mudelile klient ja ettevõte. Miks me kaitseme üksikklienti tarbijakaitsega, aga nii suurtes kategooriates, nagu Rahvas ja Riik, vastutus kaob?

>>Lembit Soolo, 09.05.2009 @ 21:53 Kas Roheliste tulek (mis on tõeliselt hea ideega ja tegijate liikmetega) on midagi muutnud? Ei, sest valija otsustab ainult o s a l i s e l t, kes läheb Riigikokku neid esindama. Parteid ei muuda riiki paremaks. Inimesed muudavad. Partei sildi all realiseeruvad kildkonna huvid, seal pole eredatele mõtlejatele kohta. Praegu juhib riiki kapitali omanik, aga see ei suuda oma ideedega riiki tervikuna arendada.

Probleemiks on nüüdseks kodulaenude tagasimaksmisega raskustesse jäänud pered.

adas

Hr. Ain Auksimäele veel nii palju, et kodulaenu intress on tunduvalt madalam kui 18%. Nii umbes olenevalt kliendist, pangast ja laenu eesmärgist ma usun, et kuskil 1% kuni 8%, millele siis lisandub EURIBOR ehk nagu mina olen aru saanud on Euribor intressimäär, millega sulle laenu andnud pank on kelleltki teiselt laenu võtnud. Sellest tekivadki probleemid, et kui sina oled laenuvõtnud pangalt ja ei suuda seda tagasi maksta, siis ei suuda ka pank tagasi maksta oma võetud laenu järelikult kaob usaldus, rahakraanid keeratakse kinni, kellelegi laenu ei anta, tarbimine aeglustub, majandus langeb, tekib rohkem inimesi, kes ei suuda oma olemas olevat laenu majandada ning tekib surnud ring. Kõige hullem on veel see, et enamus laenurahast tegelikkuses ei eksisteeri ainult numbritena pangakontol ja kui inimesed kaotavad usu pankadesse, hakkavad sealt raha välja tõmbama, siis tekib olukord, kus pangal pole enam raha anda ja ongi pankrott. Teine asi on veel see, et need samad nn. hapud laenud koguvad meeletuid intresse ja ka see raha peab ju kusagilt tulema ehk siis tekitatakse teadlikult virtuaalset raha juurde. Lahenduseks ongi valitsuste abipaketid aga fakt on see, et ükski valitsus ei suuda rahuldada pankade nõudeid. Vaid inimesed ja investorid peavad taastama oma usu ning raha taas ringlusesse laskma. Loomulikult sellest tuleb ülerahastatud sektorist ennem õhk välja lasta mis aga võtab oma aja. Põhimõtteliselt on mitu faktorit, mis suudaks majanduse taas tõusule pöörata, millised neist õiged ja millised valed on ei oska ma öelda, vaid igaüks peab tegema omad otsused ja analüüsid. Mina aga arvan, et aktsiahinna põhi on saavutatud ning oleks aeg taas turule siseneda. Tuli küll pikk jutt, ise just algatasin probleemi, kus naised kirjutavad liiga palju, aga loodan, et tähtis sai öeldud, kuigi pool jäi ütlematta.