Enamus meist teab Eesti IKT Demokeskust Technopolis Ülemistes.KÜSIMUS: Kus võiks paikneda, ja millest koosneda Eesti Logistika Demokeskus?

  Seitse valet Tallinna Vee kohta 16.07.2011 377,9 miljoni kroonise ärikasumiga Tallinna Vesi on hapukurgihooajal alustanud aktiivset PR-kampaaniat ning püüab tarbijat eksitades kinni hoida ebaseaduslikust rahavoost, mis tuleb kõigi pealinlaste rahakotist. Jätkuks paar aastat tagasi Eesti Ekspressis avaldatud artikli “Seitse valet Tallinna Vee kohta” on Omanike Keskliit valinud omakorda välja veemonopoli 7 valet ja müüti. I vale — monopolide ohjeldamise seadusega kehtestatud piirangud liigkõrgete kasumite teenimisele rikuvad veehiiu erastamislepingut   Vale! Tegelikult sätestas juba enne 2001 aastal toimunud erastamist Konkurentsiseadus monopolidele piirangud liigkõrge kasumi teenimisel. 1. novembril 2010 jõustunud monopolide ohjeldamise seadus on rakendusliku iseloomuga, andes järelvalve institutsioonile ehk Konkurentsiametile tõhusamad meetmed kontrollimaks turgu valitsevaid ettevõtteid. II vale — Tallinna Vee ärikasum on kooskõlas Euroopa Liidu standartidega Vale! Konkurentsiameti analüüs tuvastas, et Tallinna Vee kasum on märgatavalt suurem kui ülejäänud Euroopa. Näiteks on ärikasum 2,5 korda kõrgem, kui veehiiu enda suuraktsionäril United Utilitiesel koduturul (Suurbritannias). III vale — Konkurentsiameti poolt kasutatava metoodika alusel läbi viidud analüüs, mis näitab AS Tallinna Vee seaduse rikkumist, on “kallutatud”, “ei vasta tõele“või “võtab aluseks valed põhimõtted” Vale! Konkurentsiamet on sõltumatu järelvalveorgan, kes lähtub kehtestatud õigusaktidest ning rahvusvaheliselt tunnustatud metoodikatest. Näitlikustades — Tallinna Vee ründav taktika Konkurentsiameti suunas on sama, mis süüdistada kohust selles, et otsuse tegemiseks on kasutatud küll kehtivaid, kuid “valesid” õigusakte. IV vale — põhjendatud tulukust võib iga monopol arvutada endale sobival viisil valitud lähteandmetest Vale! Tallinna Vesi on esitanud mitmeid arvutusi, millega väidab, et tema põhjendatud tulukus jääb normi piiresse, kasutades selleks endale sobilikku metoodikat, valemit. Erinevatel aegadel on sellekohased põhjendused olnud erinevate absurdsuse astmetega. Näiteks: Tallinna Vee loogika kohaselt peaks täna börsil ostetava aktsia hinna pealt teenima iga aasta 8% tulu hoolimata sellest mis oli aktsia alghind. Sellise loogika kohaselt polegi võimalik raha kaotada, sest tarbija peab kasumi igaljuhul kinni maksma Tegelikult on põhjendatud tulukuse määra arvutamise metoodika õigusaktidega spetsiifiliselt sätestatud. Põhjendatud tulukuse määr leitakse ärikasum/varad x 100%. NB! Veemonopolide põhjendatud tulukused on Euroopas üldiselt 6-7%, Tallinna Vee puhul on see 18%. V vale — Tallinna Vesi on valmis tõestama, et ta kasumimarginaalid jäävad seadusega lubatud normide piiresse Vale! Eesti Omanike Keskliidu liige Silja Lepp esitas Harju Maakohtusse hagi tuvastamaks, kas vee- ja heitvee tariifid on kooskõlas seadusega. Tallinna Vesi keeldus hindu sisuliselt põhjendamast ning omapoolset analüüsi esitamast, tuginedes seisukohale, et ainult Tallinn linn vastutab kehtestatud hindade eest. VI vale — Monopolide ohjeldamise seadus ei kaitse tegelikult tarbijat Vale! Monopolide ohjeldamise seadusega on järelvalveorganil — Konkurentsiametil — reaalsed võimalused ka hindu kontrollida sh saavad nad kinnitada ajutise hinna, mida Tallinna Vesi enim kardab, sest see langetaks koheselt ettevõtte ülikasumeid. Samuti on see loonud tarbijale võimalused oma õiguste eest seista. Eelmainitud Omanike Keskliidu hagi oli esitatud enne monopolide ohjeldamise seaduse rakendumist (1.11.2010) ning kahjuks, asus ka kohus seisukohale, et enne nimetatud seaduse vastuvõtmist pole tarbijal õigust veemonopoli hageda. Täna otsib Omanike Keskliit vahendeid, et Tallinna Vesi uuendatud hagiga taas kohtusse anda ning nüüd juba perioodi eest, mis jääb monopolide ohjeldamise seaduse aega. VII vale — Tallinna Linna ja AS Tallinna Vesi sõlmitud erastamisleping on seadusest kõrgem Vale! Linnaga sõlmitud leping nagu iga teine leping peab olema kooskõlas seadustega, sest seadus on ülim. Tallinna Vee põhjendatud tulukuse määrad olid seadusega vastuolus nii lepingu sõlmimise hetkel (2001) kui on seda ka tänasel päeval. Arvestades veefirma kopsakaid kulutusi kõrgelt tasustatud juristidele on erastamislepingu kilbile tõstmisega ilmselgelt tegemist lihtsameelse PR-trikiga.  

Restart

!?

Säärane soodustuste tegemine võib tekitada pahameelt seniste ühistranspordi kasutajate seas, kellel autojuhtimise õigus puudub -- miks nemad ikkagi rohkem peavad maksma, kui nad juba niigi ühistransporti kasutavad ja sellega autostumise vastu võitlevad? Samuti saaksid soodustuse need sõitjad, kel juhtimisõigus on, ent kes samuti ka senini ühistransporti kasutanud -- nii väheneb vedajate piletitulu ent sõitjaid juurde sellegipoolest ei tule. Üldiselt aitab ühistranspordi populaarsusele kaasa selle kaasajastamine nii masinapargi osas kui ka liiklusgraafikute ja marsruutide arendamises sõitjatele sobivaks. Individuaaltranspordi kasutajatele oleks tõmbenumbriks Pargi ja reisi süsteemi korralik väljaarendamine -- senised Tallinna pilootprojektid on kahjuks poolikud ja juba enne nende käiku laskmist oli kahtlus, et need võivad olla käivitatud vastupidise eesmärgiga -- läbikukkumisele mõeldud. Korralikke ja toimivaid Pargi ja reisi süsteeme on aga Euroopas võtta mitmeid. Võin ise paari soovitada ja kasvõi linnahärrad kättpidi kohale viia ja ekskursiooni korraldada.

Meie "suur juht" on otsustanud, et kokku tuleb hoida sealt kust kokku hoida ei saa. Lülitades öösel tänavavalgustuse välja seatakse tahes tahtmata ohtu inimelud. Kokku on muidugi vaja hoida aga mitte sedasi, et kõik peaks pimedas kuidagimoodi võibolla koju jõudma. Küsimus ei ole hetkel kas keegi saab kannatada selle otsusega vaid küsimus on millal see keegi kannatada saab.

Idee aga tegelikult lihtne. Ma ei ole väga kindel kui suure voolutarbega on need tänavavalgustused, aga olenemata sellest ma olen peaaegu kindel, et kui linn teeks firma või palkaks firma kes vanamoodsate hõõglampide asemele hakkaks tootma LED tehnoloogial tänava valgusteid. Faktiliselt on tõestatud, et sama valgustugevuse juures tarbib LED vähemalt 50% vähem voolu (tõenäoliselt isegi rohkem), kuna ei tee seda soojuseks. Oma hinnalt on nad kyll tiba kallimad. Aga kui linn või see firma teeks mõnele LEDi tootjale hiigel tellimuse, ja need lambid meil siin valmis tehtaks ei tohiks see hind enam väga trastiline olla. Ise kyll ei ela Tallinnas aga logedes artiklit siit: http://www.tallinnapostimees.ee/?id=97078 ,siis kahju hakkab nendest inimestest kes peavad tegema pimedas tööd, kes peavad liikuma sellel ajal linnas kui seal on kottpime ja kahju hakkab inimestest kelle varakallale kiputakse ööpimeduse varjus RAHA KULUTAMINE LED lambid on mõnevõrra kallimad RAHA KOKKUHOIDMINE 1) LED lambid tarbivad vähem voolu sama valgusviljakuse juures 2) LED lambid kestavad kordi kauem kui hõõglambid  

http://en.wikipedia.org/wiki/Luminous_efficacy pole küll mingi valgusespets aga tundub, et päris nii see ikka pole...