Enamus meist teab Eesti IKT Demokeskust Technopolis Ülemistes.KÜSIMUS: Kus võiks paikneda, ja millest koosneda Eesti Logistika Demokeskus?

Kunagi toodetud kiirusradarite "avastajate" süsteem tuleks ümber häälestada ja kasutada raudteeülesõidukohtadel olevate ohutuledega paralleelselt, et lülitada  välja automootor 300-500 meetri kaugusel ülesõidukohast,või siis lülitub sisse (läbilõikav)sireen mis vaikib alles mootori seisates. Süsteemis saaks kasutada autoraadiot ,-raadiojaama et võimalikult vähe dubleerida seadmeid. Autosse monteeritav vastuvõtja (endine radaripüüdja) oleks kohustuslik ja plommi all! Olen kindel et õnnetused raudteeülesõitudel väheneksid järsult.

Kapitalistliku ühiskonna tüüpprobleem - linnastumine. Tulemus Eestis - Tallinn ja maa. Ühest küljest muidugi peaks maapiirkonnad atraktiivsemaks tegema, kuid seda probleemi võiks lahendada ka paremate transpordivõimalustega. Miks peab ainult uusi asfaltteesid tegema ja neid pidevalt lappima, miks ei võiks Eestisse vahepeal ka uusi raudteesid luua? Raudtee ei pea olema kaherealine ja ei lagune (minu arust) ka nii kiiresti kui asfalt. Rong on suur, lai, mugav, liigub graafiku järgi ja on ammu teada, et efektiivsem kui hulga konservikarbist busse. Ajaloostki on palju näiteid tuua sellest, et raudtee on elavdanud kaubandust, tööstust ja kultuuri. Selle asemel, et ulmelisi maailma pikimaid tunneleid Soome lahe alla ja maailma pikimaid rippsildasid Saaremaale ehitada võiks alustada lihtsamast, et ka maainimene pealinnaga parema kontakti saaks ilma sinna kolimata.

Alustuseks võiks Tallinn-Tartu-Võru vahele (mitte läbi Tapa) sirge raudtee tõmmata kus rongid ka 200km/h sõita saaksid. Tunni ajaga saaks Tartust Tallinna tööle ja ei peaks mingis ummikus istuma või Tallinn-Tartu maanteel surmasõite tegema. On räägitud ka 4 realisest Tallinn-Tartu maanteest, aga kas see on ikka kõige parem mõte? Esiteks on selline tee jube lai ja see veetaks vana tee kõrvalt, ehk teekond tuleks pikk. Maksimum liikluskiirus oleks sellel ikkagi 100 kandis. Ja ainuke koht kust selle ülalpidamiseks raha tuleb on riigikassa (või teemaks). Rongiliikluse puhul makstaks ülalpidamine aga piletitega kinni. Bussisõitjateid see eriti ei mõjutaks sest nemad maksavad nagunii bussipileti eest. Rongile võiks ka autovaguni lisada.    

Tuumajaama ei ehita labida ja haamriga, küll aga raudtee. Rong on keeruline, aga mänguasi võrreldes tuumareaktoriga. Ja mõttes polnud mitte äriklassi rong magnetpatjadel eraldi veinivaguniga, vaid vedur vähegi asjalikemal liipritel koos kaubavagunitega.