Tere, Minu mureks on projekti kirjutamisel oht, et ei leia rahastajaid. Idee on iseensesest hea. Projektiks on rahvusõhtu. Projekti kirjutamisel aga on tekkinud suur mure, et äkki ei leia ma praeguses Eestis selle jaoks rahastajaid. On keegi hea inimene abiks mul nõu andmisel, kuidas oma projekti jaoks kindlasti raha leida. 

Tartu linnas paiknev Emajõe Keeltekool korraldab erinevate maade rahvusõhtuid, kuhu saavad huvilised tulla ja mõnusalt aega veeta, tutvuda inimestega, arendada oma keelelist intelligentsi. Keele omandamine ning mitmekeelsus arendab inimest oluliselt ning suurendab võimalusi maailmas läbi löömiseks. Idee on kutsuda inimesi Tartu linnas rahvusõhtutele

On hädavajalik ,et meie koolides hakataks noortele pikaajalise tervise ja rahalise heaolu kindlustamiseks investeerimist õpetama.Vastasel korral tuleb meil tegemist teha hiiglasliku tiksuva sotsiaalmajandusliku pommiga.

Sotsiaalmajandusliku pommi mehhanismid tiksuvad juba pikemat aega. Haridus- ja teadussüsteem üritab plaaniliselt kooriviisilist abitust luua ning promoda. Koerahirmud juhivad karja, juhtoinad saavad vahest piitsa või präänikut. Aeg oleks vast sellelt oravarattalt maha astuda või mõni kaigas kodaratesse või hammastevahele sokutada.

Kui kool õpetaksidõpilastele kas või ainult rahakeelt oleks rahalisi rahalisi raskusi ja vaesust vähem. Kui rohkem lapsi õpiks raha keelt,siis oleks ka rohkem ettevõtjaid,kes looks uusi tööhti,ja riik ei peaks  enam püüdma uusi  töökohti luua.

Sisuline rahandusalane õppimisvõimalus avaneb pärast isehakanud nn pangandusaristrokraatia asendumist meritokraatliku pangandussüsteemiga. Õpitakse ju vaid neilt, kellelt on mida õppida. Raha ainsaks funktsiooniks on olla üleüldiseks ekvivalendiks. Muid funktsioone pole rahale mõtet omistada.

Kirjelda kuni 10 lausega uuendusliku idee olemust. Ühistransport on Tallinnas põhiliseks liikumisvahendiks. Kui asendada tüütud paberist sõidu graafikud ja asendada nad LCD ekraaniga mis on omakorda ühendatud netiga. Iga buss või troll on nii või na ühendatud GPS-iga. Saab teha programmi mis kuvaks ekraanil mis kell täpselt tuleb buss. Samas ekraanis oleks koht reklaamile, kus võiksid firmad teatud raha eest oma reklaami asetada sinna. Milles seisneb idee uuenduslikkus? Seda meil Eestis pole, peagu taoline süsteem on Rootsis, kuid meil oleks täiuslikum ja huvitavam. Kellele see idee kasu toob? Kasu toob kõikidele. Esiteks inimesed vähem hilineksid tööle või kohtingutele. Eesti paistakaks paremini välja välis riikidele. Ettevõtted saavad reklaamida ennast, kuna jalakäiaid on meil väga palju.  

Uus sõna kasutus, kui on tegu ebaselge ja mitte korektse käsitlusega nii poliitikas kui teoreetilises käsitluses, kus pole kindlust ja on ebakindlus igal pool. Ajakirjanduslik läma, poliitiline läma jne. On ajakohane ja ütleb otse välja, millega on tegu.

Meil on olemas sõna pläma, mida igatmasti asjapulgad suust ja arvutist välja ajavad ja mis on mõeldud ideede ja mõtete või nende puudumise varjamiseks. Osa seltskonnast omab seejuures ka mõningat kommunikatsiooniteoreetilist tausta.

ANTS GROSS
Küsimus pole selles, meil on sõna pläma vaid selles, kas selist sõna saab kasutada infotöötlus vormis. Kui püütakse midagi kinni mätsida ja lämmatada, siis kasutan sõna läma. ...

Oleks vaja suunata noori edukateks ja informeerituteks samas nende sotsiaalseid oskusi arendades. Selle üheks võimaluseks on kindlasti SA teaduskeskus AHHAA populariseerimine. Ühes koos on nii teadus, tutvused kui ka meelelahutus!

Et aidata arendada SA Teaduskeskus AHHAA-d, tuleks koguda rohkesti arvamusi ja tagasisidet inimestelt. Loodame uusi ideid ja tagasisidet siit leida! Anna oma hinnang ja ideed! Sellest võib saada ka noorte hariduse huvitavaks ja innovaatiliseks kohaks, millel tulevikus on plaanis hakata veel rohkem tegema koostööd koolidega! See võib olla ka õpetajate probleemide lahendus! Kui muud abi pole, siis õpetajad saavad Tartu AHHAA-s nautida massaazi-tooli ja lõõgastuda, kui tema õpilastele tutvustatakse interaktiivsete võtetega teadust, samal ajal nende meelt lahutades!

Kimmo Tann
kõik meid ümbritsevad masinad programmid süsteemid on üles ehitatud loogikajärgi seega tuleb paika panna juba lastel see loogika et mitte millesti ei saa mitte midagi ja asjad õhusei seisa, see ...

Kimmo Tann
lolli rahvast on riigivõimul hea ja lihtne kanseldada ja koorida, kõige hullem varjant on veel see kui see riigi võim allub mõnele teisele riigile või organisatsioonile, siis saate erilist koorim...

Mait Müüripeal
Tundub, et üleüldine harimine pole senini eesmärgiks olnudki. Pigem vastupidi. ...

Praegu, mil igasuguste kaupade pakkumine on suur, on väga raske on teha õigeid valikuid toidu osas. Keha ei ole prügikast. Mida sinna panna ja mida mitte panna? Mõtlev täiskasvanu suudab end suurematest karidest hoida, kuid kaitsetumad ja ebateadlikumad on lapsed. Sageli söövad lapsed toitu, mis pole neile mitte mingil moel tervislik ega vajalik. Pakun välja, et koolides tuleks riiklikult ühtse programmi alusel viia sisse toitumisõpetus (või muu sarnase nimetusega õppeaine) ning õpetada seda eas, mil lapsed hakkavad ise rohkem toitu ostma (põhikooli lõpus?). Õpetada tuleks A-st ja B-st alates: toiduainete koostisosad ja nende toime/vajalikkus organismile. Sealt edasi mitmesuguste saadusteni ja soovitatavate kogusteni päevamenüüs kuni konkreetsete toodete ja näideteni. Muidugi ka hirmutavate näidetega :) Ehk paraneks siis kasvava põlvkonna teadlikkus vastavas valdkonnas ning ennetataks uue põlvkonna mitmesuguseid võimalikke vaevusi, sh rasvumine, teatud toitainete vaegus jne. õppeaeine ei tohiks muidugi olla kuiv nimetuste ja arvude rida, vaid atraktiivne, elav ja juhtumitele reageeriv diskussioon. Kust leida selliseks ülivajalikuks õpetuseks pedagooge, on juba iseküsimus :)

Esmalt tuleb naatrium-vesinikglükomaadi (E621), aspartaami ja kõrgendatud fruktoosisisaldusega maisist toodetud nn siirupi kasutamine toiduainete ja jookide tootmisel ära keelata. Ilma selle meetmeta ei jää lastel koolis ühestki, ka kõige paremast, õppekavast ega õpetusest suurt midagi külge. Seejärel tuleb tagada varustatus vitamiinidega (C ja D3) ning margariinist loobuda. Nii on laste hüperaktiivsus ja vaimne alaareng 90% ulatuses välditud. Loodav toitumisõpetus hakab tulevikus sotsiaalministeeriumi poolt tehtavaid kulutusi intensiivselt kärpima.

Mait Müüripeal
Vähi peamiseks tekkepõhjuseks on vitamiini B17 puudus meie igapäevases toidus. Vitaminn B17-ne vähirakke hävitav toime on tuntud juba üle 50 aasta. Meditsiinipoliitikud ja ravimitootjad on selle...

!?

!?

Kimmo Tann
näiteks raamatu järgi voltimine ehk origami see on ikka väga keeruline, videoklipi järgi see isegi äkki õnnestuks, selline näpunäited et kuidas puuri teritada või käia kivi on kulunud valest...

A. Hirschmann
On koolitusi mida on keeruline DVD-d vaadates õppida.Aga osa õppematerjalist on võimalik DVD´le üle viia,näiteks:*elektriohutus sert.vms. Mõned koolitused viia osaliselt DVD´le: *tuletöö s...

Mait Müüripeal
Koolitus koolituse otsa ja see kamm ei lõpegi otsa. Ka minu kapi peale on pakike koolituspabereid kogunenud. Mõnest üksikust on midagi kasulikku kõrvade vahele jäänud. Põllumeestele on kohustus...

et kui mingile asjale on peale kirjutatud et antud toode on põrutus kindel siis tähendab see nii umbes taskust põrandale kukkumist või et kui sull on käe kell siis haamriga naela seina tagudes ei pea sa kella käepealt äravõtma, loli kindlaid asju on vähe

ja kui vee kindel siis tähendab see et võid äärmisel juhul vihmakäes telefoniga rääkida või midagi sinnapoole, päris ujuma ei tasuks ikka minna

Mait Müüripeal
Kimmo, kui mu raha pole parasjagu asjatutele asjadele ära kulunud, siis ostaksin Sinu tehtud kingad kindlasti ära ja kui need on head ning kestvad, siis telliksin Sinu käest ka talvesaapad. Mõne a...

Kimmo Tann
kui ma teen jalatsid miss on tehtud nii hästi et kestavad kümme aastat se tähendab et sina ei osta rohkem minu sapaid ma teengi kohe sellised mis kestavad hooaja, ja tuled aastapärast tagasi, mull...

Andru Hirschmann
Ja paljud asjad kuluvad kuidagi kiiresti:mõningad jalatsid ,teksad jne....

Selline idee. Autosõiduõppijatel oleks võimalik mängida kasvõi internetis läbi näiteks Tallinna liikluses toimuv. Hiljem autosõidutunnis oleks lihtsam, sest oleks meeles, kus mis viga mängus tehti. Nimelt mängus eksimuse korral tuleks tähelepanujuhtimine, et situatsioonis tegid seda ja seda valesti ja näidataks ära õige käitumine.

Kimmo Tann
midagi eiole teha eesti peab ise oma suur vend olema selleks kõik tegema et ennast kaitsta, mitte minema teiste taldulakkuma, kättväristama,saad aru mida ma silmaspean väikevend müüripeal...

Kimmo Tann
ma ei mõelnud seda suure venna vaatevinklist ma mõtlesin seda linna planeerimise vaatevinklist, ja ma ei mõelmud majade sise planeeringut, kuid ka see poleks enam võimatu, kui keegi tahab et tema ...

Mait Müüripeal
Kimo, aastaid tagasi tahtis Tartu politsei eramajade 3D plaane oma andmebaasi. Õnneks ei mahtunud, nüüd võib olla mahuks. Mulle lihtsalt see suure vennaga seonduv ei meeldi....

Noorusel on uued ja värsked ideed. Noorus hoiab riiki püsti. Et jõuda tõeni on vaja pidevalt uusi mõtteid ja viise, kust need tulevad kui mitte uutelt inimestelt? Probleem seisneb meie haridussüsteemis: 1. Miks on õpetajate palgad nii madalad kui nemad on just need, kes inspireerivad ja annavad jõudu meie noortele? Madalate palkade tulemus on see, et õpetajad inspireerivad õpilasi olema masenduses ja tegema rutiinset tööd. See toob teise punkti juurde: 2. Rutiinne koolitöö toob endaga kaasa rutiinse elu. Sellisest elust ei tule midagi innovatiivset välja, ei midagi vägevad ega säravat. Ainult kontorirotid. Sellele aitab ka kaasa humonitaar ainete olematus.

1. Kahekordistame palgad kohe nüüd ja praegu, ärme hakka mõtlema kust see raha peaks tulema, lihtsalt teeme selle kõige tähtsamaks ja kõik! 2. Õppekavad vajavad suurt ümberkorraldamist. Praegune on vanaaegne ja üksluine. Olen praegu viimast aastat inglismaal ülikoolis ja ma olen ni õnnelik, et Eestist ära sain. Ma armastan oma kodumaad ja tulen kohe tagasi, aga koolid ja ülikoolid on mingit mõttetut jama täis. Ma tunnen, et siin ma mitte ei tuubi vaid õpin. Enamik kooli ajast on muide ammu kadund. A, ja õpilased peaksid saama valida ise oma aineid. Valigu nad siis vähe või valesti, vähemalt on nad õnnelikud oma valikuga! Meie haridussüsteem on täielik jama, ometi on see üks tähtsaimatest osadest riigi majanduses.

Riina Kuusemäe
Arvan, et meie haridussüsteemil pole midagi viga. Mis aga ideede genereerimisse puutub, siis kardan, et need ei ole üldse seoses vanuse, soo, rassi või muuu taolisega. Mõni inimene lihtsalt on a...

Mait Müüripeal
Miks Te arvate, et vananedes ideid enam ei teki. Need tekivad, on veidi küpsemad ja rakendatavamad. Muidugi on ka neid, kellel omi ideid polegi, neid on nii vanade kui ka noorte hulgas. loodan, et Te...

Probleem lühidalt: väikekoolide sulgemine, tülid ainemahtude pärast õppekavas (näit. emakeel vs reaalained)

Lühidalt on meil ühe õppeaasta lisamiseks kaks head põhjust. Esiteks, vaevalt pakub ajalugu meile selleks sobivamat momenti kui praegune õpilaste arvu kahanemise age. Teine, ja olulisem põhjus on, et "kultuurikihi" paisumise tõttu peame seda varem või hiljem niikuinii tegema. Kuna pikem analüüs/põhjendused ilmus 18.09.2009 Õpetajate Lehes, siis tundus kohane seda ideed ka in.ee keskkonnas testida. (otselinki mul siis kopida ei õnnestunud, kuid artikkel ise on saadaval www.create.ee) Et mida arvatakse? Rahvaalgatuse korras see ilmselt teostatav siiski ei ole - asi poliitikute kätes paraku.

Guido Viik
Hm? Maksumaksja raha? Seda küll mitte. Nii palju aru saan, käib koolide rahastamine suuresti pearaha kaudu. Neid õppivaid päid on lähiajal vähemaks jäämas, mistõttu koolide rahastamine vähe...

Riina Kuusemäe
Ma kipun ka arvama, et kes tahab õppida, õpib nii kui nii. See aasta pikemalt koolis ei muudaks tegelikkuses mitte midagi. Kui välja arvata maksumaksja raha, mis sellele kulub. Ei usu, et see in...

Guido Viik
Oleg, püüan punkthaaval vastata: Esiteks, 10 soovituima elukutse teema - jah, see teadmine käib veidi ameti juurde. Vt päris hea ülevaade oli hiljuti näit. http://saleshq.monster.com/news/artic...

Praegune haridussüsteem ei anna õppijale ühelgi hariduse tasemel kogemust õpitu rakendamisest elus või töös, mis omab võtmetähtsust õppija isemotiveerumisel - Kui sa tead, mida sul on vaja selgeks saada või harjutada soovitud erialal töötamiseks, annab see sulle piisavalt motivatsiooni õppimiseks või hoopis aitab mõista, et tegu pole sobiva erialaga. Palju säästlikum ja mõistlikum on lasta õppijal selgitada oma eriala eelistus enne kraadi omandamist kui selle käigus või lõpus.

Ideeks on Töövarjupäevad tudengitele, ehk Tudengivarju päevad. Tudeng jälgib teda huvitava eriala esindaja tööd, saades ettekujutust töö iseärasustest, vajaminevatest oskustest ja teadmistest, mis motiveerib teda õppima. Tudengit ja spetsialisti (varjuvõtjat) viib kokku ülikooli karjääriteenistus, mille kodulehel on varjuvõtja organisatsiooni kontaktid. Organisatsiooniks võib olla nii ettevõte, kui MTÜ, kui riigiasutus, kui mis iganes muu tööandja. Idee teostus on lihtne, sest ei nõua finanseerimist üheltki osapoolelt, vajab kõigest viia kokku tudeng ja varjuvõtja, ning varjuvõtjalt on nõutud lihtsalt lasta tudengil jälgida tema tööpäeva. Varju kestvus võib olla ka pikem – olenevalt kokkuleppest. Pikemas perspektiivis võidab ka varjuvõtja organisatsioon, sest varjudest kasvavad suurema tõenäosusega välja tulevased motiveeritud töötajad.

Oleg Pahhomov
Ülikoolides on seda tehtud. Näiteks TTÜ Energeetikateaduskond on seda teinud. Hakka tegema! Ma tahaks minna, olen töövarjupäeval käinud ja SUPERKOGEMUSE saab siit. +väärtuslikke konta...

Siim Säinas
http://www.youtube.com/watch?v=rIA2rZAORWs&eurl;=http%3A%2F%2Fblog.sopso.com%2F2009%2F08%2F19%2Fmilline-on-hea-ariidee%2F&feature;=player_embedded Vaata seda videot :) Ideel on jumet ja kirjutaks ...

Riik raiskab maksumaksja raha tasulisele tarkvarale, seda eriti nüüd MASU tingimustes!

Tõlkida ära kaks filmi: The Code (2001) http://www.code.linux.fi/ http://us.imdb.com/Title?0315417 Revolution OS (2001) http://www.revolution-os.com/ http://us.imdb.com/Title?0308808 ... ja levitada neid koolides, televisioonis jne. Olen kirjutanud Tiigrihüppele projekti, rääkinud telekanalitega - ei võetud vedu :( Ei jaksa enam pikemalt kirjutada kuna sessioon aegus eelmine kord kui seda ideed väga põhjalikult (mitme tunni vältel) lahti seletasin ja argumenteerisin. Kui kellelgi on huvi siis võtku minuga täpsemalt ühendust. Võimalik, et sellel teemal ilmub "Arvutimaailmas" ka artikkel - eks aeg näitab.

Erkki Saaremets
IBM läheb firmasiseselt üle OpenOffice kontoritarkvarale. Kui OpenOffice kõlbab suurkorporatsiooni jaoks, siis miks ei sobi ta ametnikele? Riigi jaoks kehtivad minuteada allahindlused tarkv...

Teadmisi omandatakse täna googeldades, hariv materjal ei ole organiseeritult kättesaadav, ülikoolid ei paku piisavalt värskust. Haridus pole piisavalt lihtsasti kättesaadav.

Vaja on dünaamilist portaali kus üle maailma saavad inimesed teisi õpetada (riputades valdkonniti õppevideosi, dokumente, presentatsioone, jne). Õpetatavad saavad tutvuda valdkonniti erinevate inimeste poolt loodud õpimappidega, neid õpimappe rate-ida, kommenteerida. Õpetajatel tekib reputatsioon ning tuntus, inimesed usaldavad info kaasaaegsust, asjakohasust kuna kaaslugejad on hääletanud loodud õpimappi positiivselt. Tekib alternatiivne koht kus saad kiiresti teada erinevatest asjadest. Kujutage ette ettekannet kus Steve Jobs räägib tootedisainist - inimesed vahiksid ila suust tilkumas:) Annetusi saab ka anda õpetajatele, siis tekib motivatsioon postitada erinevaid ettekandeid.

Oleg Pahhomov
Videote koha pealt: Kõiki neid asju leiab youtubest. Steve Jobsi esinemisi, talkshowsi, kõnesid. MIT loengud, Carnegie Mellow jpt top ülikoolid panevad enda loenguid youtube ülesse. Üks...

Fred Luhamaa
Tasuta eestikeelseid õpetusi ja juhiseid leiab www.kuidas.ee portaalist....

Annar Merirand
www.ehow.com lihtsate asjade jaoks ning lynda.com põhjalikemate materjalide jaoks. Mõlema saidi vaatavus ületab 1 miljardit aastas kusjuures. Wikpedia on sellealane kõige õnnestunum projekt - ...

KUI FÜÜSILISTE vaevuste puhul pöörduvad inimesed üsna julgelt arstide poole, siis hingehädade korral on nad kahjuks tunduvalt passiivsemad. Peamine põhjus, miks psühholoogi või psühhiaatri jutule ei minda, on teadmatus. Nimelt ei oska paljud märgata muutusi oma psüühilises seisundis. Meie ühiskonnas on liigagi palju kehva psüühilise tervisega inimesi.

Kuidas riik saab ennetada hingehädasid? Just inimeste vähesed teadmised psühholoogiast on peamine põhjus, miks meie ühiskonnas on nii palju kehva vaimse tervisega inimesi. Õnneks on seda võimalik muuta. Selleks tuleks reformida Eesti haridussüsteemi ja viia ellu mõned hädavajalikud muudatused. Esimeseks sammuks pakun välja, et riik võiks suurendada psühholoogia osatähtsust tulevaste pedagoogide õppekavas, nii oleks võimalik ennetada õpilaste/üliõpilaste psüühikahäireid ja käitumisprobleeme. Teiseks, kui riik suurendaks psühholoogia osatähtsust keskkoolide ja gümnaasiumide õppekavades, siis tulevased lapsevanemad suudaksid ennetada oma lapse terviseprobleeme ja märgata muutusi ka enda psüühilises sesundis. Kolmandaks võiks koolil olla õigus suunata terviseprobleemidega õpilasi/üliõpilasi psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule. Hetkel on kooli võimuses kutsuda kooli üksnes lapsevanem, kes langetab lõpliku otsuse spetsialisti juurde saatmise osas, mis tihtilugu ei ole lapsevanema väheste psühholoogiaalaste teadmiste juures lapse tervisele kasulik. Neljandaks võiks igas koolis olla psühholoog. Tihti on murekohaks psühholoogi puudumine koolis, kuigi teda oleks väga vaja igasse kooli. Antud nelja sammuga oleks võimalik tõsta nende inimeste elukvaliteeti, kes seda tõesti vajavad ja muuta ühiskond tervemaks. Nii saaksime oma lastele pärandada senisest märgatavalt tugevama riigi.        

juhan tammistu
terve oma elu jooksul ei ole kohtanud mitte yhtegi normaalset psyhholoogi-kui neid vorrelda naiteks Harri Haamer -i isiksusega. Alati on iga pikaajaline mingi usumees igast psyhholoogist parema tunne...

Tarvo Metspalu
Idee on väga hea ning tuleks kindlasti ellu viia, sest igasuguste muude probleemide taga nagu halb tervis, sõltuvused (joomine, suitsetamine, narkootikumid, mängurlus), kuritegevus, laiskus, tööt...

Kirjutan oma vanaema, pedagoogi Helju Hakkaja nimel.   Üliõpilaste arv väheneb. Gümnasistide arv väheneb. Miks? Sest lõpetamata algharidusega lahkub koolist umbes tuhat õpilast igal õppeaastal. Neist enamik on poisid ja paljud neist liituvad varaste, narkarite ja joodikutega. Sellest kõigest räägitakse vähe. Tuleks taastada tasuta eelkool. Eelkool peaks andma lugemisoskuse, trükitähtedega kirjutamisoskuse ja arvutamise kümne piires. Kes seda ei suuda, istub eelkoolis. Ja see koht ärgu olgu lasteaed. Praegune koolisüsteem saadab esimesse klassi nelja erineva tasemega lapsi. Ühed loevad vabalt, teised enam-vähem, kolmandad veerivad ja neljandad pole tähti näinudki. See on hullem kui liitklass. Tegelesin selle klassi pikapäevarühmas, talvest kevadeni, asendajana. Need, kes talvel silpe veerisid, veerisid seda ka kevadel, sest lugemispalad olid pikemaks läinud ja laused pikad, sõnad pikad, mõisted keerulised. Peale selle, tööjuhised eesti keele vihikus ja matemaatika töövihikus. Klass suhtus kehvadesse õpilastesse halvasti. Et klassis silma paista, käitusid nõrgad õpilased inetult. Kas nad jäeti istuma või lohistati edasi, ma ei tea. Nende laste maine oli aga kahjustatud. Nemad on need kes lugemisoskuse tõttu välja kukuvad. Põhjuseid on ka teisi aga laias laastus on see nii ja ma arvan, et süüdi pole mitte laps vaid koolikorraldus.

Eelkoolis tuleks minna 1. klassi katsetele, sest juba eelkoolide tase on erinev. Veel peaks igas koolis olema nn. praktikapäev. Kas see siis tööõpetuse tundide arvelt tehakse või mõnel muul moel. Poistele sobiks jalgrattad, mopeedid, mootorrattad, autod. Leidub muidugi ka erandeid, keda see ei huvita, aga õpetajaks tuleb leida mees kes pole joodik ega muidu ropu suuga, kes õpetaks lastele rattakummi lappima, ratta osadest kokku panema. Kasvõi kollektiivselt. Üks toob siit leitud ühe osa, teine teise osa. Ja panevadki kollektiivselt ratta kokku. Need, kes selles osalevad, et neid innustataks, kiidetaks. Ja et selles tööõpetuse tunnis osalemine oleks neile präänik. Tüdrukud võiksid oma tööõpetuse tunnis õppida õmblemist. Nukuriided, enda riided, beebiriided, kasutatud kodustest riietest, materjalidest, vanadest asjadest, lõikavad välja, lõigete valmistamine, moenäitused. Minu lapsed õppisid ka elukutse keskkoolis. Tütar sekretär-masinakirjutajaks ja töötas igal suvel ja oli õnnelik oma taskuraha üle. Poeg õppis autoklassis, ei saanud tööd varem sest lõpetas keskkooli 17-aastaselt. Pärast seda sai tööd autojuhina. Nüüd lõpetas tütretütar keskkooli ilma elukutseta ja selgus, et ka koristajaks saada peab olema diplom, et osata kasutada kaasaegseid koristusvahendeid. Kuskilt peab keegi teadma milliseid erialasid on Eestile vaja. Mitte valida hääbuvaid moe-erialasid. Meeldiv oli ülikooli otsus koolitada Tamme Gümnaasiumis laborante.

Edmund Laugasson
Märksõnaks on diferentseeritud õpe. Ehk siis Google otsing sel teemal - http://www.google.ee/search?q=diferentseeritud+õpe Mõte selles, et on erineva tasemega õpilastele erinevad õpperühmad, ...

Lembit Soolo
Koolikorraldus on tõesti halb aga ilmselt see ei parane enne kui lapsevanemad oskavad valimiste aeg parteidelt nõuda peale jutu ka tegusid. paremat korraldust. Seni on uppuja päästmine uppuja enda...

Leian, et meie haridussüsteem ei vasta tänapäeva vajadustele. Kas haridus on elu jaoks, et edukamalt läbida või kohustus, mis on vaja läbida? Algselt ju koolid kui sellised eksisteerisid kirkutena- õpetati lugemist- see oli vajailk, kuid nüüdseks on see pigem muutunud üle spetsialiseerumiseks. Kuidas on võimalik, et hinnatakse inimesi laulimse oskust hinnetega? Saab ju neid hinnata, kes oskavad laulda, mitte neid kellel pole seda omadust. Inimesed on ju ainulaadsed ning pole ühe puuga löödud. Otse allikast info väheneb, kogenud professorid lähevad pensionile ning noored vähesed pedagogid pole ju tegelikult nii võimekad kui on professorid, kes omavad ka lisaks kümneid aastaid kogemusi antud aladel.

Haridussüsteem tuleks luua vajadustele/okustele baseeruvaks. Video õpe oleks minu arvates ideaalne- professor, kes omab  teadmisi peab video konverentsi. St, et info otse allikast- info ei lähe kaduma. Assistentideks, et vastata küsimustele- võiksid olla need pedagoogid, kes on professori õpilased. Nii vähendaksime info kadumist, paberi kulu.( Info levik oleks interneti põhine). Inimesed, kes tunnevad huvi vastavatele loengutele, saavad valida vajalikke loenguid, mille hulgas selgitatakse selleks vajalik info.( Nii seostub inimestele rohkem). Kohustuslikuks ei tohiks olla midagi, tuleks luua õppekava, mis seostab asju õigest lähte punktist.

Oleg Pahhomov
On olemas selline tore community: http://www.orkut.com/Main#Community?cmm= Et võiks tiimi teha ja vaikselt seda asja edasi lükata Eestis....

Lauri Randma
Ma ei ole midagi kirjutanud et põhikooli õpilased ei vääri professionaalset õpet. Muidugi, teisit see ei saagi olla. Pidasin pigem silmas, et selles eas peaks tuleks iga õpilasega võimalikult i...

Urmas Heinaste
Ehk põhjendate, miks põhikooli õpilased ei vääri profesionaalset õpetust ? Näiteks: vaatasin just füüsika.ee tv lehelt prfessorite loenguid, mis seletavad asjad lahti lihtsal ilusti. Minu arv...

Teen ettepaneku korraldada üle-Eestiline konverents teemal: „Eesti vajab uut loovpõlvkonda!“ Juba aastaid on räägitud Eesti nokiast. Olen veendunud, et kogu rahva arengu perspektiivis on selline ühe nokia otsimine primitiivne. Eesti vajab uut loovpõlvkonda, kes on suutelised oma võimete potentsiaali parema kasutamise kaudu looma palju nokiaid. Samas on sellisel lähenemisel primaarne kodanike isikuarengu kvalitatiivne hüpe (midagi sarnast, mis „Tiigrihüppe“ projekt IT valdkonnas). Usun, et see on võimalik haridussüsteemi sellise ümberkorraldamise kaudu, kus esmane on õppija areng lähtuvalt inimese arengufüsioloogiast. Viimaste aastate teadusuuringute tulemused näitavad, et lapse ajurakud töötavad kuni 12 aastani domineerivalt sagedusel kuni 12 Hz. Seda nimetatakse alfa tasandiks (8-12 Hz). Teadlased kinnitavad, et loovus, mis on kõigi suurte ideede eelduseks, avaldub just alfa tasandil. Just alfa sagedusel töötav aju produtseerib loovust, intuitsiooni, inspiratsiooni, kõlbelisi lahendusi, keskendumist sisemisele jne, aktiivne on aju parem poolkera. Kui aju töötab sagedusel üle 13 Hz, nimetatakse seda beeta tasandiks, aktiivne on aju vasak poolkera, mida iseloomustab loogiline mõtlemine, analüüsimine, visuaalne jälgimine, kõnelemine, keskendumine välisele jne. Oluline sealjuures on see, et beeta võnked summutavad alfa võnked, seega loovuse. Praeguses õppesüsteemis juba alates algklassidest domineerib beeta tasandile (vasaku ajupoolkera funktsioonidele) orienteeritud õppemetoodika ja –sisu. See summutab loomupärase loovusvalmiduse ning arengu. Kuni 12 aastastel peaks vastavalt aju loomuliku arengu füsioloogiale ülekaalus olema just selline õppekorraldus, kus domineerib alfa tasand ja parema ajupoolekera aktiivsus, et lapse enesetundmine ja loovus saaksid areneda ja avalduda. Üle 12 a. vanustel peaks õppeprotsessis olema tasakaal alfa ja beeta ning parema ja vasaku ajupoolkera vahel, vanuse kasvades peaks suurenema beeta tasandi osa. Sellisel viisil hariduse omandanud on loovamad, uuendusmeelsemad, eetilisemad ja kiiremini kohanevamad. Nad suudavad probleemide lahendamiseks keskenduda selliselt, et alfa tasand aktiviseerub ja loovus ning teised selle sageduse ilmingud avalduvad. See on inimese sisemise kultuuri loomulikuks osaks, mis rikastab kogu ühiskonda mitmes mõttes. Usun, et meie ühiskond on selliseks muutuseks valmis. Selle märgiks on ka IN.EE meeskonna loomine.

juhan tammistu
MIT (USA) ,,course numbers,, voiks ka vaadata ja seda mis nende taga mahuna ja tasemena peitub,ja siis ka opetajate teadusteegmise arengut ja saavutusi nagu ,,summa cum laude ,,jne. ilma selle tausta...

aavo murutalu
Jagan Villu vaateid loovpõlvkondade vajaduse järele.Küllap Lennartki võttis Nokiat laiemalt. Loomulikult tuleks haridussüsteem ümber korraldada õppijate arengufüsioloogiast lähtuvalt. Mul...

Arno
Kui see on nii ,mis on üpris võimalik,siis oleks mul selline ettepanek ,et neid sagedusi arvestades tuleks kuulata ka rohkem muusikat,kus need sagedused esinevad. Head kõlarid suudavad igasugustel ...

Tere! Kuna gümnaasium on vabatahtlik ja iga õpilane õpib sellises vanuses juba endale, mitte oma vanematele võiks ka sealne hindamissüsteem olla natukene erinev. Hinnete asemel võiksid olla protsendid mis on vastava töö maksimumist saadud. Selline hindamine muudaks hindeskaala mitu korda suuremaks, kui võimaldab seda 5e palli süsteem ning õpilased saaksid oma tasemest palju paremat aimu. Hinnded 4 ja 5 on väga erineva väärtusega hinded, kui samas 89% ja 90% vahe on minimaalne. See idee on küll veel algne ning täiesti lõpuni välja arendamata, kuid ma usun, et selline muutus muudaks koolielu oluliselt vähem pingeliseks ning tuleks kasuks nii õpilastele, õpetajatele, kui ka koolidele.

USA  a+/b-/b/b+/c+/c/c-/d+/d/d-/ nagunii varem voi hiljem tuleb see ka meil rakendusse

juhan tammistu
Tundub et USA haridussysteem on eestile tundmatu.Vimane aeg seda tutvustada, varem voi hiljem saavad koik teada, KUI kehv on eesti haridus!...